User:Krumask/sandbox

Source: Wikipedia, the free encyclopedia.


Hobuste alfaherpesviirus 3 ehk valdavalt edasikanduv ja nakkav hobuste haigus. Hobuste alfaherpesviirus kuulub herpesviridae ja varitselloviiruse perekonda . Hobuste herpeseviirus 3 on suguorganite ekseemi (ECE) põhjustaja, mis levib kogu maailmas ning on antigeneetiliselt, geneetiliselt ja patoloogiliselt erinev teistest hobuslaste herpesviirustest. [1]

Sümptomid

Hobuste herpeseviirus on akuutne, sümptomid võivad olla vistrikud, villid, mädapaised/villid ja ka haavandid peenisel ning eesnahal isasloomadel. Märadel võib samasuguseid tunnuseid esineda vaginaalsel limaskestal ning anaalpiirkonnas. Hingamisteedel, huultel ja limaskestal on aegajalt täheldatud patoloogilisi kahjustusi, mis on põhjustatud nakatunud nakkuselevitajate ja iatogreense leviku kaudu. Paljud nakkuslikud juhtumid on kerged või kliiniliste tunnusteta. EHV-3 ei põhjusta vireemiat ning looduslikes tingimustes tiinetel loomadel aborti. Piirdub nina, limaskestade ning vaginaalpiirkonna epiteel nakkusega ning viirus ei riku basaalmembraani ega immuunrakke. [2]

Ravi ja ennetamine

Viirus võib teiste hobusteni jõuda ka kaudselt, inimeste või esemete kaudu. Viirus püsib välismaailmas (sh riietel, heinaharkidel, koerakarvadel jne) nakkuslikuna enamasti nädala. Kõik viirust eritavad ja teistele hobustele nakkusohtlikud hobused, ei ole kliiniliselt haiged.[3] Parim viis EHV-3 ennetamiseks on jälgida loomade kliinilisi tunnuseid, kahtluse korral hoiduda loomade lähikontaktist, isoleerida haiged loomad ning vältida hobuste omavahelist seksuaalselt kontakti. [4] Herpesviirused suudavad ennast peremeesorganismi immuunsüsteemi eest edukalt peita. Selle viiruse oskus on püsida latentselt (st peidus, mitte aktiivselt) ja seega ka peremeesorganismile märkamatult teatud rakkudes, on taganud haiguse laialdase leviku ja teeb tema täieliku kõrvaldamise võimatuks. Kahjuks on ka hobust vaktsineerides keeruline saavutada pikaajalist ja täielikku immuunsust. Vaktsineerimise peamine eesmärk on vähendada haige hobuse poolt eritatava viiruse kogust.[3] Sekundaarsete infektsioonkahjustuste vältimiseks tuleks paranemisprotsessiks määrida kahjustunud kohtadele antibiootikumiga salvi. Samuti on oluline loomade käsitlemisel kasutada ühekordseid kindaid ja kaitsevahendeid kuna haigus võib nakkuda ka saastunud pindade kaudu. [4]

Viited

  1. ^ Vissani M.A.a, Tordoya M.S.a, Tsai Y.-L.b, Lee P.-Y.A.b, Shen Y.-H.b, Lee F.-C.b, Wang H.-T.T.b,Parreño V.a, Barrandeguy M. ",, On-site detection of equid alphaherpesvirus 3 in perineal and genital swabsof mares and stallions´' In Argentina and USA". Retrieved 6 November 2020.{{cite web}}: CS1 maint: multiple names: authors list (link)
  2. ^ KIRISAWA,TOISHI, SOEJIMA, MIYASHITA, TSUNODA. ",, Isolation of equine herpesvirus 3 (EHV-3) from equine coital exanthema of two stallions and sero-epidemiology of EHV-3 infection in Japan´' In Japan". Retrieved 5 November 2020.{{cite web}}: CS1 maint: multiple names: authors list (link)
  3. ^ a b Tohver, Triin. "Hobuste neuroloogiline herpes" (PDF). Retrieved 5 November 2020.
  4. ^ a b Wikipedia. "Equid alphaherpsevirus 3". Retrieved 5 November 2020.